Blogi

KontrollituTarmo

Mõõdetud ja üle kontrollitud – kui istun autorooli hiljemalt kell 7.25, jõuan tööle õigeaegselt ja ilma liiklusummikutes ootamata, väljudes kell 7.35 riskin aga juba hiljaksjäämisega – liikluskoormus Järvevana ja Tartu maantee ristmikul kasvab umbes sama kiiresti kui lennuliiklus eesti õhuruumis.

7.48 – võtan joogiautomaadist tassi kakaod. Hommikuse vahetuse inimesed kogunevad – Peeter, Andrei, Kristjan ja Vladimir. Kollegiaalne käepigistus – mõnedele igapäevane rituaal.

8.00 – briifing: meteoroloog teatab, et Eesti ja ka naaberriikide ilma kujundab kõrgrõhuala, tuleb ilus kevadpäev. Seadmed on töökorras, lennujaama lennuliiklusalal jätkuvad ehitustööd ja rajameister hoiatab lindude rohkusest. Teadagi – Tallinn on punkt rändlindude lennutrassil ja Ülemiste järv on lindude lennuväli, eriti kevadel.

8.05 – võtan üle vahetuse piirkondliku lennujuhtimise seireradaril - öisest vahetusest vaid vaevumärgatavaid väsimusmärke ilmutav Kristel selgitab: „ tavapärane ports on kohe-kohe tulemas“. Hetke liikluspilt: 8 õhusõidukit raadiosides ja kontrolli all, neist 2 tõusvat Helsingist, 2 ülelendu Peterburi suunalt, 1 ülelend ida suunas, 2 saabuvat Tallinnasse ja 1 väljuv Tallinnast. Konflikte hetkel pole. Ent koordineeritud lennuplaanide infoaken lausa kubiseb „ootel“ õhusõidukitest – siin see „ports“ ongi – 12 väljuvat õhusõidukit Helsingist lähima 40 minuti jooksul, lisaks veel paar-kolm Tallinnast ja samapalju Peterburist. Kasutan kõrvaklappe, mikrit lülitan sisse jalalülitiga – nii jääb vasak käsi vabaks telefonikõnede kiireks sisselülitamiseks puutetundlikul LCD-ekraanil, parem käsi on aga kogu aeg hõivatud hiire liigutamisega.

8.30 – hommikune tipptund on saanud avalöögi – nagu nuhtlus: Finncommi aeglane Embraer 145 kõige ees ja Finnairi Airbus-id järel. Palun assistendil helistada Helsingi radarile et nad annaksid Embraerile radarkursi 240 – pööre paremale teeb tagumistele teed vabamaks. Tühistan seejärel kahe järellendava Airbusi kiiruspiirangud, mispeale pilootide hääletoongi väljendab ülimat rahulolu :). Nii – tüüpiline, väljuv Estonian Airi lend Stockholmi tõuseb kiiresti ja on selges konfliktis ristuva ja aeglaselt tõusva Finnairi reisiga Zürichisse. Annan Estonian Airile korralduse vähendada tõusukiirust 1500 jalale minutis – sellest piisab, 5 minuti pärast on nad üksteisest möödunud, pean neid vaid tihedamalt jälgima. Air Berlini lend soovib lennutasandit 360 kuid saan lubada vaid 340, kuna Peterburist Kopenhaagenisse lendav Boeing 737 on sellel tasandi juba varem hõivanud ning tema marsruut ühineb Air Berlini omaga Läti ja Rootsi õhuruumide piiril Läänemere kohal. Lugupeetud läti kolleeg, võta heaks mu ennetav liikluse planeerimine!

9.00 – Helsingist väljuvate vool on saanud veidi lisa, kuid liikluskoormuse kõver on langustrendis. Vanemlennujuht võtab vahetuse üle, pool tundi puhkust.

9.45 – olen tagasi puldis, õhuruumis on vaikne, assistent on lubatud puhkepausile, töötan kõrvaklappide asemel tavalise käsimikrofoniga. Õhruumis on paralleelsetel ühesuunalistel trassidel 2 kaubalendu: Nippon Cargo Tokyost Frankfurti ja Cargo King Luxembourgist Pekingisse, mõlemad Boeing 747. Kaubavahetus lennuteid pidi on ida-lääne vahel viimasel ajal kiirelt kasvanud, mõned aastad tagasi selliseid lende palju ei olnud. Euroopa – Kaug-Ida: keskmiselt 10 – 13 tunnine lend, nii lähedal on kontinendid teineteisele globaliseerunud maailmas. Mõelda vaid kui palju võttis aega reis Jaapanist Euroopasse kõigest 80 aastat tagasi!

10.12 – Narva-Jõesuu kohal siseneb õhuruumi All Nipponi lend Tokyost Pariisi – piloot tervitab eesti keeles: „Tere päevast“! Kas Baruto-san kokpitis? Eestlasest piloot? Pigem siiski keelehuviline kapten või esimene ohvitser. Igatahes rõõmustav. Meie õhuruumist lahkub ta sõnadega: „Head aega“.

10.30-11.30 – tunniajane puhkus: loen ajalehti ja söön alumisel korrusel külmkapist võetud topsi jogurtit. Vestlen Peetriga meie uute kolleegide väljaõppe õppekava teemal.

12.05 – liiklus kasvab. Osa lende hakkab Helsingisse Kesk- ja Lääne-Euroopast tagasi jõudma. Samuti suureneb liiklus ida-läänesuunalisel trassil ja loode-kagusuunalisel lennutrassil: õhuruumi sisenevad täna paariminutiliste vahedega New York – Moskva, Toronto - New Dehli ja Oslo – Islamabad lennud. Ka Helsingisse on suundumas ühekorraga kolm lendu - nende järjekorda seadmine ja Helsingi lähenemisradarile ettesöötmine on meie ülesanne. Suurendan oma keskendumistaset ja teravdan tähelepanu – järjestamine on pingeline töö, mis nõuab head etteplaneerimist, täpsust ja õigeaegseid korraldusi.

12.21 - Vanemlennujuht küsib, kas vajan abi. Hetkel piisab assistendist, kes vastab telefonikõnedele, ülelennud on hajutatud teineteisest kõrguse või korraliku pikivahega ning lisa tuleb lähema poole tunni jooksul vähe. Kinnitan, et saan hakkama, kuid hoidku abijõud valmis.

12.30 – Helsingis on algamas üks päeva tipptundidest, maandumiseks kasutatakse paralleelradasid. Järjestamise elektrooniline abivahend näitab, et ühele kolmest saabuvast on vajalik ootering Soome lahe kohal, selleks satub Air Balticu lend Vilniusest, mis radari järgi jõuab sisenemispunktile vaid mõnikümmend sekundit hiljem kui Lufthansa reis Frankfurdist. Ent Lufthansa lend on kõrgemal lennutasandil ning tuleb saada Air Balticust madalamale tublisti enne ooteringi, samas tuleb teda laskumiseks suunata eemale Tšehhi lennuliinide Praha reisist, millega ei ole hetkel nõutavat 5 meremiilist piki- või külgvahet. Enne korralduste andmist nõuan endalt teadlikult veelkord kõigi mõjutavate õhusõidukite asendite ja trajektooride hindamist. Ega ma midagi kahe silma vahele ei jäta? Ei, kõik on õige, plaan on vaja ellu viia. Kahekümne viie minuti pärast siseneb viimane kolmest – Air Balticu Fokker 50 pärast üht 360 kraadist pööret mere kohal Helsingi alasse – kõik töötas nagu kellavärk, ühtlaste vahedega lennukite rivi marsib soomlaste uksest ilma liigse tunglemiseta sisse. Olen oma tööga rahul ja tahan mõnusalt seljatoele nõjatuda. Samal hetkel haugatab peas „valvekoer“: „keskendu, pinguta tähelepanu!“ Tean ka omast kogemusest – pärast pingelist hetke on kerge midagi olulist kahe silma vahele jätta. Intsidente juhtub keskmisest sagedamini lennujuhtimises just liikluskoormuse languse momentidel kui tundub: „uhh, hullem on läbi“.

13.50 – pärast puhkepausi pulti istudes on liikluse maht jõudsalt kasvanud ja õhuruum kaheks sektoriks jaotatud – juhin lende Lääne sektoris. Brüsselist Tallinna saabuv Estonian Air on konfliktis korraga kolme erineva lennuga – Helsingist Milanosse suunduva Finnairiga, Kuala Lumpurist Stockholmi lendava Air Malaisiaga ja Tallinnast lääne suunal kõrgust koguva Learjetiga. Lisaks – nagu Murphy seaduse järgi, on Ämari lennuvälja kohal aktiveeritud lennuväe treeningala ning kõrgematel lennutasanditel on piloodid teatanud turbulentsist. Kõiki tegureid kaaludes annan Estonian Airile korralduse laskuda – varem kui piloot oleks seda soovinud. See lahendab olukorra kahe konflikti osapoolega, kuid mitte kolmanda – Tallinnast väljunud Learjetiga. Otsustan pöörata Estonian Airi vasakule Soome lahe kohale, mis ühtlasi viib ta põhja poolt mööda sõjaväelaste treeningalast. Learjet saab korralduse pöörata 10 kraadi vasakule. Viie minuti pärast on potentsiaalne konfliktolukord lahenenud – õhusõidukid on üksteisest möödunud ja navigeerivad jälle vastavalt oma lennuplaanile. Brüsselist saabunud Estonian Air aga teeb veidi hiljem lähenemise Tallinna lennuväljale üle Kopli poolsaare ja Tallinna lahe ning paremparda reisjad saavad kena vaate kesklinnale, mis neile kindlasti meeldib.

14.20 – rutiinne ida-läänesuunaline liiklus. Helistab Kuressaare lennujuht ja teatab et tema alas liiklust ei ole ja ta läheb tunniks ajaks lõunale. Head isu!

14.35 – Päevane vahetus saabub briifingult ja Rene tuleb vahetust üle võtma. Annan ülevaate hetkel kontrolli all olevast liiklusest ja õhuruumi piirangutest. Pakin kokku oma kõrvaklapid-mikrofon komplekti ja soovin kõigile head päeva. Olen tänase töövahetusega rahul. Homme on vaba päev ja alles ülehomme tulen siia uuesti – sedakorda öisesse vahetusse. Iga töövahetus siin majas on erinev, iga liiklusolukord on erinev, igas olukorras on võimalikud erinevad lahendused. Lennujuhtimiskeskusest välja astudes on mu mõtted aga juba kusagil kaugel. Tööd ma koju ega puhkusele kaasa võtta ei saa, isegi kui väga tahaksin. Mulle nii meeldib.

14.45 – sõidan välja keskuse turvaväravatest. Lennuvälja äärsel teel on jälle mõned uudishimulikud vaatlejad – mida nad küll loodavad siin näha saada: suuri masinaid, suitsevaid kumme? Lennujuhtimistornist on igatahes avaram vaade, radariekraanilt näeb veelgi kaugemale :). Tulge parem lennujuhiks!