Intervjuu

Intervjuu Karel Hütiga

Miks otsustasid kandideerida lennujuhiks?
 
Peamine põhjus oli ikka see, et lapsest saati on mind saatnud igasugune huvi lennunduse vastu. Alguses oli kindlasti suurem huvi piloodiks saada, aga kuna kannan prille ja õigel hetkel jäi Tartu Lennukolledžisse sisse astumata, langes see variant ära. Ning kui ma nägin internetis kuulutust, otsustasin, et kui ma õhus ei saa lennukeid juhtida, siis miks mitte teha seda maa pealt.
 
Kuidas end sisseastumistestidel tundsid, mis oli kõige keerulisem?
 
Tulles katsetele, tundsin ennast suhteliselt ebakindlalt, kuna ei olnud erilist usku oma võimetesse, aga mida test edasi, seda paremaks läks ka enesetunne, sest midagi meeletult rasket ei olnudki ja arvestades, et ma nüüd lennujuhina töötan, sain ma lõppkokkuvõttes hästi hakkama.
 
Mida soovitaksid inimestele, kes tulevad sel aastal testidele?
 
Uskuge endasse ja ette pole vaja midagi pabistada. Nagu mu eelmisest vastusest juba välja võib lugeda, midagi üle jõu käivat seal ei ole, ja kui asja rahulikult ja mõistusega võtta, tulevad ka tulemused head.
 
Mis sulle õpingute juures meeldis?
 
Huvitavad õppeained. Igavaid peaaegu et ei olnudki. Ja kui ka mingi aine tundus teooria osas vast vähe igav või arusaamatu, siis simulaatori harjutusi tehes hakkas kõik kohale jõudma ja tekkis arusaamine, miks meile seda kõike räägitud on. Kindlasti meeldis ka see, et õpingud toimusid inglise keeles, sest koolist oli juba nii mõnigi aasta möödunud ja keelepraktika üpris olematu, seega sai jälle õpitut meelde tuletada (suured tänud siinkohal mu inglise keele õpetajale Marju Tapferile).
No ja kindlasti seltskond. Kuna õpingud toimusid koos horvaatidega, sain ma nende seast ka paar väga head sõpra, kellega siiamaani suhtlen.
 
Mis oli kõige raskem osa õpingutest?
 
Kuna olen suhteliselt hilise ärkamisega, siis kindlasti see igahommikune varajane ärkamine oli minu jaoks paras katsumus, aga  kõigest aitas üle saada see, millest ma eelmises vastuses rääkisin.
 
Kuidas olid elamistingimused Saksamaal elades?
 
Elamistingimuste üle ei saa kurta. Elamine oli nagu hotellis, ühesed toad, kaks korda nädalas käis koristaja rätikuid vahetamas ja prügikasti tühjendamas, üks kord nädalas vahetati linad. Kui millegi üle kurta on vaja, siis vast selle, et interneti ühendus oli seal väga aeglane, aga kõik tähtsamad toimingud sai siiski ära tehtud. Ja nüüdseks on see probleem vast ka lahenduse saanud.
 
Mis on sinu arvates kolm kõige olulisemat omadust, mis peaksid heal lennujuhil olema?
 
Kindel otsustusvõime, võimalike probleemsete olukordade võimalikult varajane märkamine, kiire reageerimine ootamatutele situatsioonidele. Ja kindlasti lisaks siia veel ka sõbraliku ja koostöövalmi suhtumise oma kolleegidesse.
 
Praeguseks oled juba lennujuhiloa omanik ja töötad piirkondlikus sektoris, kas sa oled oma valikuga rahul?
 
Olen oma valikuga tõesti rahul. Töö on vaheldusrikas, kindlate reeglite järgi toimiv kuid ikkagi erinevaid lahendusi sisaldav. Töökaaslased on sõbralikud. Kuna lennuliiklus aina kasvab, siis töötuks jäämise kartust ei ole, ja kui palgast rääkida, siis see on väga arvestatav motivaator.
 
Kas töö, mida sa täna teed, on selline nagu sa kunagi kandideerides ette kujutasid? Kui mitte, siis mille poolest erineb?
 
Jah ja ei. Minu ettekujutus asjast oli tegelikult ainult see, et lennujuht istub radariekraani taga ja suhtleb pilootidega ning vastutab paljude inimeste elude eest. Selles mõttes oli mul ka õigus, aga seal juures on ka veel suur ports reegleid, protseduure ja muid ülesandeid, mida lennujuht peab teadma ja tegema.